Kõikidel diiselmootoritel ning kaasaegsematel otsepritsega bensiinimootoritel on probleem sisselaskekanalitesse ladestuva nõega. Mootoritel millel pritsitakse kütus otse silindrisse, mitte sisselaskekanalisse sisselaskeklappide taha, puudub mehhanism sisselaskekanalite puhtana hoidmiseks. Vanematel bensiinimootoritel hoolitses selle eest mootoribensiin, mis sisselaskekanalitesse pihustades neid puhastas. Diiselmootoritel ja kaasaegsetel bensiinimootoritel pihustatakse kütus aga otse silindrisse ning sisselaskekanalite pesemist ei toimu. Lisaks on tänapäevastel autodel heitmenormide tagamiseks erinevad heitgaaside tagastuse süsteemid (EGR e. exhaust-gas recirculation), mis juhivad erinevatel töörežiimidel osa heitgaasi väljalaskest tagasi sisselaskesse ning sealtkaudu põlemiskambrisse. Sisselaskesüsteemis on ka paratamatult läbi karterituulutuse sinna sattunud ka teatav kogus mootoriõli ja õliauru ning see loob väga soodsa pinnase heitgaasides olevate tahkete osakeste ladestumiseks kollektori ja sisselaskekanalite seintele ning klappide tagustele. Mida rohkem sellist nõgi mootori sisselaskesse koguneb, seda rohkem hakkab see mootori tööd mõjutama.
Diiselmootorite puhul on esimeseks sümptomiks probleemid sisselake pöördklappide töös. Lisaks võib märgata mootori jõudluse vähenemist või ebaühtlasemat mootori tööd. Tavapärase praktika kohaselt aitab selle vastu kollektori puhastus ning klapid hakkavad uuesti vabalt liikuma. Kui probleemiga ei tegeleta õigeaegselt võib juhtuda, et sisselaskekollektor vajab vahetust. Tavapärane ei ole aga lisaks kollektorile ka mootori poole jäävate sisselaskekanalite ja klappide taguste puhastus. Seda peamiselt seetõttu, et nende kanalite ja klappide puhastamine on väga ajamahukas ning ilma vastavate seadmeteta on keeruline saavutada head tulemust. Kui aga need jätta puhastamata, siis remondi tulemusel saavutatakse küll vabalt liikuvad pöördklapid ning korrektselt voolav kollektor, kuid silindri ja kollektori vahele ajapikku tekkinud "pudelikael" jääb eemaldamata. Puhaste kanalite ja klappidega vabaneb taaskord mootori algne potentsiaal.
Bensiinimootorite puhul on tavapärasteks sümptomiteks ebaühtlane mootori töö tühikäigul ja madalamatel koormustel ning vähenenud jõudlus. Eriti tugevalt on mõjutatud mootorid, milledel on lisaks kütuse otsepritsele ka muutuva avatusega sisselaskeklappide süsteem (Valvetronic) nagu näiteks N55, N63 jne.
Mootori sisselaskekanalite ja -klappide puhastamiseks kasutame spetsiaalset BMW poolt heaks kiidetud pähklikoore pritsi. Pähklikoortega on võimalik sisselaskekanaleid ja klappe puhastada vägagi efektiivselt, mootorit täielikult osandamata ja ilma pindasid kahjustamata. Lisaks on pähklikoored ohutud ka juhul kui mingi osa nendest peaks pääsema silindrisse.
Diiselmootoritel oleks soovitatav sisselaskesüsteemi puhastada umbes kord iga 100 000km tagant, bensiinimootoritel on see vajadus natuke harvem. Loomulikult sõltub puhastamise vajaduse tihedus suuresti ka sellest, kuidas autot kasutatakse. Pidev lühikeste sõitude tegemine ja ummikutes seismine kiirendab paratamatult sisselaskesüsteemi ummistumist. Autod, mis sõidavad ainult või rohkem maanteedel, võivad läbida pikema vahemaa enne tungiva puhastuse vajaduse tekkimist.
Kui sisselaskes on nõgi hulk juba kriitiline, siis on probleemi tuvastamine võimalik puhtalt sõiduki natuke põhjalikuma diagnostikaga. Leebemate juhtumite korral on võimalik endoskoop kaameraga anda umbkaudne hinnang sisselaske seisukorrale.
Küsi hinnapakkumist või broneeri aeg meile helistades või kõrvalolevat päringu vormi kasutades.